KONTEUDU INTRODUSAUN OBJECTIVU LIMITASAUN PROBLEMA TEORIA METODOLIGIA FINALIDADE demostrasaun
INTRODUSAUN Sistema ida ne’e naran : “SISTEMA INFORMASAUN GESTAUN DADUS - RUFECT”. Sigla: SIGDA – RUFECT. Sistema ne’e hanesan Sistema informasaun ne’ebe iha funsionamento hodi publika informasaun dadus iha Dormitorio ba iha residentes sira ne’ebe mak hela ka atu hela iha residensia refere . Sistema ida ne’e mos kria ho funsaun hodi gestaun dadus iha dormitorio refere hodi halo klassifikasaun no gere bele fasil liu ema asesu iha Dormitorio .
OBJECTIVU Transforma Sistema iha dormitorio – RUFECT ne’ebe manual ba digital no dinamika . Hafasil responsavel RUFECT nia servisu hodi identifika no kontrola dadus sira ne’ebe iha Dormitorio refere liu husi Sistema Hakle’an liu tan ami nia konhesimento iha parte desemvolve Sistema informasaun ka gestaun ba iha instituisaun ka organizasaun ruma .
LIMITASAUN PROBLEMA Sistema Mono Usuario ka utilizador mai husi responsavel iha RUFECT. Sistema Informasaun Gestaun Dadus – RUFECT sei aplika iha Dormitorio deit . Sistema ne’e kria utiliza linguajem programasaun OOP PHP no base dadus MYSQL. Sistema ne’e sei halo kontrola deit residentes no dadus seluk ne’ebe existe iha Dormitorio – RUFECT. Data sira ne’ebe utiliza iha Sistema hanesan dummy data ka data ne’ebe seidauk klaru .
TEORIA
SISTEMA konjuntu husi elementus-elementus nebe iha interaksaun atu bele halao nia objetivu . Tuir jogiyanto (2005); Sistema hanesan rede servisu husi prosedimento ida ne’ebe iha ligasaun no konjuntu hamutuk hodi hala’o atividade atu nune’e bele resolve tuir komisaun ida ne’ebe ho los .
INFORMASAUN Liafuan informasaun orijen husi lian Latina katak “ informare ” , ne’ebe signifika “ modelar , dar forma ” . Palavra refere bele mos substitui ho sinonimo sira hanesan : referensia , informa , siensia , dados, notisia , konhesimentu , avisu , partisipasaun , nota, memorando , komunikasaun nst .. Hanesan dadus ne’ebe kada loron ba loron akontese iha sociedade ka komunidade nia le’et , exemplo hanesan mensagem , aviso, telejornal nst .
Gestaun Hanesan aksaun ida ne’ebe mak utiliza hodi klasifika buat ruma ka gere dadus sai diak liu no fasil liu . Tuir Anggadini (2013); jeralmente signifikadu husi jestaun mak kontrolu no utilizasaun husi fator hotu no material tuir planu ( planing ) atu atinji objective ruma .
Dadus Dadus Mak hanesan faktu parte ne’ebe mak akumula buat balun, ne’ebe iha relasaun ho realidade , desenhu , liafuan , numero , letra ou simbolu hatudu ideia ruma , objectu , kondisaun ou situasaun no seluk tan. Aleinde ida ne’e dadus mos hanesan informasaun ka atividade ne’ebe mak rekoilla maibe seidauk iha prosesamentu ida atu publika .
SISTEMA INFORMAsaun Sistema informasaun hanesan modelu ba prosesu ne’ebe responsabiliza ba kolecta no transmitti dados ne’ebe utiliza ba desemvolve produto ou servisu husi empresas , organizasaun no projeitos . Modelu refere bele mos automatiku ou manual.
METODOLOGIA
Fatin no Tempu Iha metodologia ida ne’e grupo hala’o iha Dormitorio – Room of University Faculty Engeneering and Tecnology (RUFECT) Rua Hera, Postu Administrativu Cristo-Rei, Municipiu Dili, Timor-Leste ho durasaun semana rua .
Ekipamentu Hardware hardware sira ne’ebe utiliza iha peskiza ida ne’e mak hanesan tuir mai ne’e : Laptop Lenovo Processor Intel( inside ) Core i7 Memory 8 GB Hardisk 119 GB Sofware Software ne’ebe uza mak : Operation System Windows 11 Xampp 8.0.2 Language php , oop mysqli
Entity relationship diagram (ERD)
Desenhu base de dados Tabela municipio tb_municipio tb_deparatamento No FIELD TIPU OBSERVASAUN 1. id_mun INT(11) Id ba municipiu 2. naran_mun VARCHAR(20) Naran Municipiu Tabela municipio tb_postu tb_deparatamento No FIELD TIPU OBSERVASAUN 1. id_postu INT(11) Id ba postu 2. naran_postu VARCHAR(50) Naran Postu 3. Id_mun INT(11) Id ba municipiu hodi halo ligasaun ho tabela municipiu TABELA DEPARTAMENTO tb_departamento tb_deparatamento No FIELD TIPU OBSERVASAUN 1. id_dep INT(11) Id ba departamento 2. nu_dep INT(11) Numero departamento nian 3. naran_dep VARCHAR(50) Naran kada departamento TABELA semester tb_semester tb_deparatamento No FIELD TIPU OBSERVASAUN 1. id_semes INT(11) Id ba semester 2. nu_semes CHAR(3) Numero semester 3. tipu_semes ENUM(‘ Impar’,’Par ’) TIPU ba semester
Desenhu base DE dados Tabela kuarto tb_kuarto No. FIELD TIPU OBSERVASAUN 1 id_kuarto INT(11) Id ba kuarto 2 nu_kuarto INT(11) Numero kuarto nian 3 status VARCHAR(20) Status Tabela registu tb_registu No. FIELD TIPU OBSERVASAUN 1. id_regis INT(11) Id ba registu 2. id_resid INT(11) Id husi residente atu registu 3. id_kuarto INT(11) Id husi kurto nebe residente atu registu 4. data_regis DATE Data registu 5. tinan_tama YEAR(4) Tinan tama 6. tinan_sai YEAR(4) Tinan Sai 7. status_res VARCHAR(20) Status registu tb_perfil No FIELD TIPU OBSERVASAUN 1 id_perfil INT(11) Id Perfil 2 historia TEXT Historia 3 visaun TEXT Visaun 4 misaun TEXT Misaun Tabela perfil
Desenhu base de dados tb_residente No. FIELD TIPU OBSERVASAUN 1 id_resid INT(11) Id residente 2 nre CHAR(11) NRE Estudantes 3 naran VARCHAR(50) Naran estudante 4 sexo ENUM(‘ Feto ’,’Mane’) Sexo 5 id_dep INT(11) Id Departamento 6 id_semes INT(11) Id Semester 7 id_postu INT(11) Id Semester 8 status_registu VARCHAR(20) Status registu 9 status_sai VARCHAR(20) Status sai Tabela residente Tabela utilizador tb_utilizador No. FIELD TIPU OBSERVASAUN 1 id_user INT(11) Id utilizador 2 naran_user CHAR(11) Naran utilizador 3 username VARCHAR(50) Username 4 password VARCHAR(50) Password