Mahtra sõda kokkuvote

Kokkuvõte igast "Mahtra sõda" peatükkist ja pandud siis ühte dokumenti.

1. Mahtrasõdakokkuvõte(chatgpt)
Sissejuhatus:Autorsooviblugejateksiarvamustejaeksimõistmiseeesthoidaningtutvustab
omatööehituslikkuvärki.TakirjeldabMahtrasõda,misolitalurahvarahutustesündmus
1858.aastalMahtravallasHarjumaal.Autorsoovibandaülevaadetteoorjuse-ajalõpust
Tallinnamaaljakasutabsündmustekujutamiseksvalitudpaiku.Tekstitegelasedjagunevad
kolmeliiki:need,kesontõelistessündmustesosalenud,need,kedaautormuudabvõiseostab
sündmustikugavabaltningneed,kedataloobluuletusestlaenatudelustavatenäidetena.
Autormuudabmõnedetegelastejapaikadenimesid,etmittesolvatakaasaegseidinimesi,kes
sellespiirkonnaselavad.KuigimõnedsündmusedtekstiseitoimuotseseltMahtra
rahutustegaseotudpaikadesjaaastal,põhinebMahtrasündmustekirjeldustäielikult
ajaloolistelfaktidel.Autoronkasutanudametlikkumaterjali,suulisikirjeldusijamälestusi,
sealhulgasMahtrasõjapeategelaseHansTertsiusekirjalikkemärkmeid.Autoronkülastanud
rahutustesündmuspaikujakogunudteavetvanadeltinimestelt,kesneiskohtadesendiselt
elavadningnägidMahtrasõdaomasilmaga.
1.Kilter,kubjas,aidamees…:tekstkirjeldabtalupoegaderaskettöödjaelurehetoas.
Rehepapp,nimegaWidisteMart,onkirutavjapragab,kuidtegelikulteioletaniikuri.
Talupojadteevadrasketfüüsilisttöödööpäevläbi,kuidneilonvähetoitujavähepuhkeaega.
Kilter,teineülemus,karistabneidkepijasõnadega.Talupojadtöötavadläbiöö,kuni
päikesetõusuni.Nadonväsinud,nälgivadjamagavadpüstiseistes.Tööjätkubjärgmisel
päeval,ennekuinadsaavadpuhatalaupäevaõhtul.
2.Wahimees,kuswitsad?:LuguräägibteomehestnimegaWõllamäePäärn,kedakubjas
Pritskutsubparunijuurde.Päärnkeeldubvastamastkubjaprovokatsioonidelejajätkab
rahulikultkündmist.SamalajalsaadetaksekateineteenijanimegaKaimõisakardulimaaleja
tedahirmutatakse,ettapeabminemaparunijuurdekohtusse.Kaikurdabselleülejanutab.
ÕhtulkohtuvadPäärn,Kaijaparunmõisaõues.ParunsüüdistabPäärnatemavastupanu
jätkamisesningPäärntunnistab,ettedaeilasesundijadmeeltparandada.Parunkeeldub
Päärnavastuväidetestningsüüdistabtedakubjasõimamises.Päärnkaitsebomategusidja
ütleb,ettaeisaaebaõiglusttaluda.Parunähvardabtedakaristada,kuidPäärnmainib,et
parunvihkabkirjutamistjaselleks,ettedavältida,tahabtaminnahaakenrihtrijuurde.Pärast
väikestvaidlustannabparunPäärnaleloaminnatallitööle,kustasaabnelikümmendsoolast.
SeejärelpöördubparunKaipoolejakaristabtedakolmekümnesoolasega,kunatasõimas
kubjat.Kaipalubparunikäestarmu,kuidparunignoreeribtedajalahkub.Lõpuksastub
Päärnuuestiparunijuurdejaküsib,millaltasaabomaisakohatagasi.Parunjääbsõnatuks
egatea,midavastata,kunaseeontalleootamatujahäbiväärnenõudmine.
3.HuntauguMiina.:Looosaskirjeldataksesügisõhtut,kuspimedusjaniiskuslasuvad
loodusele.Peategelane,Päärn,onvaevaliseltkojuteelpärastraskettöönädalat.Takohtabteel
Kaie-nimelisttüdrukut,kessoovibtemagarääkidajatedatoetada.Kaiemeenutabtalle,
kuidasPäärnlubastemaeestseista,kuitedavaremrünnati.PäärnagaeitabsedajajätabKaie
maha.HiljemkohtabtaKubja-Pritsut,kestedaprovotseerib.PäärnjaPritspingeidtäispilke

2. vahetadesjäävadrahule,kuidPäärneemaldubkiiresti.JõudesHuntaugutalusse,kusta
teomehenatöötab,tervitataksetedatavapäraselt.Pritsräägib,kuidasmõisasonkolme
inimeseülekohutmõistetud,sealhulgasPäärnaüle,kellelemäärati50piitsahoopi.Seeuudis
tekitabsööjateseasüllatustjasegadust.
PärastReinusurmajatemapoja,Päärnu,kohtumistparunHeideggiga,otsustabPäärnminna
mõisaningkohtudaparuniga,etteatadaomaisasurmast.ParunHeideggsuhtubükskõikselt
ReinusurmaningsolvabPäärnut,öeldes,etReinolivastanekrants.Päärnvihastabjaründab
parunit,kuidparunsaabhirmunudningkutsubteenriappi.Päärnsaadetakseminemaningta
mõistab,etonteinudlolluse.ParunHeideggeiandestatalupojaleseda,ettatedakartis,ning
otsustabvõttaäraWõllamäetalu.Päärntunnebendsüüdijakurbananingmõtlebühiskonna
ebaõigluselejaorjapõlvele.TanaasebkojuningkohtubsealHuntauguMiinaga,kesnäeb
temapiinatudkeha.Päärnpalubemaltsärkijaüritabomavigastusivarjata,kuidMiina
märkabneidjaavaldabkaastunnet.Päärnnaeratabkohmetult,öeldes,ettaeisaakurta,kuid
Miinamõistab,ettaonkannatadasaanud.
LookolmandasosasräägitaksePäärnajaMiinasuhetestningnendemuredest.Päärnkahtleb
omavõimesMiinatnaiseksvõtta,kunatalpolemajanduslikkukindlustningtema
perekondlikolukordeiolesoodne.Miinaagaonkindlameelnejavalmisvõitlemanende
suhteeest.Nadmõistavad,etneilonteineteisevastuerilinesidejavastastikusedõigused
ningkohustused.Nadarutavaderinevaidvõimalusitakistusteületamiseks,sealhulgasPäärna
emaettepanekutpaludamõisasMaiabijapöördudaparunipoole.Samutimainitakseuut
seadust,mislubabtalupoegadelmõisaaltvabakssaada,kuidPäärnonskeptiline,kunata
usub,etsaksadtakistavadselleseadusejõustumist.
4.Tulewaneherra:ParunHeideggiperekondonrõõmsaltäreviljaootusärevuses,kuisuur
sopagakaetudneljahobunetõldsaabubnendemajaette.ParunipoegHerbertnaasebpärast
kaheaastastäraolekutSaksamaaltkojuX.mõisasse.Tatervitabsoojavastuvõttuningkiidab
perekonnakoduseidehteidjatoidulõhna.PärastpikkareisitahabHerbertsüüajaistub
rõõmsaltlauda.Taküsibomapereliikmeteltkoduseiduudiseid,samalajalkuinadkõik
näitavadtalle,kuipaljunadonkasvanud.Herbertsaabteada,ettemaisalähebteisemõisa
juurdejatemavanemvendjääbX.mõisaaitama.PärastvestlustomaperegalähebHerbert
omatuppa,misontallekorralikultettevalmistatud.Sealmeenubtalleminevikjatatunneb
rõõmukoduseõhkkonnaüle.TavestlebtoapoisiTohwriga,kesmainibteenijatesooviuute
seadustejakergendustejärele.HerbertmõtlebselleleteemalejanaljatlebTohwriga.Lõpuks
Herbertnaudibomakauaoodatudõhtusöökijavalmistubveetmaaegaomaperega.
5.JulietteMarchand.:Tekstiosakeskendubpeategelase,parunHerbertHeideggijapreili
JulietteMarchand'iesmakohtumiseleõhtusöögilauas.ParuntundishuvipreiliMarchandi
vastuningjälgistedatähelepanelikult,püüdesmeeldetuletada,kusttavõikstedajubanäinud
olla.PreiliMarchandvastastemaküsimustelejaavaldasomahuviloodusejaerinevate
rahvastevastu.ParunväljendasskeptilisustEestitalupoegadesuhtes,kuidpreiliMarchand
leidis,etnadonaktiivsedtöölised.Wanaparunnaeristemamõtteviisiüle.
[---]
Tekstiosaräägibsündmustestpärastseda,kuivanaprouajalapsednaeravadparuninaljaüle
talupoegadeluuletustekohta.ParunRüdigerlisab,etluuleandeiteeneidtalupoegiparemaks

3. egateravamaksningnendenägudestonnäha,millisedlapsednadon.JulietteMarchand
üritabmidagiöelda,kuidparunkatkestabtedajajätkabteisejutuajamisega.ProuajaHerr
Lustiglahkuvadseltskonnast,samalajalkuiRaimundHerberttulebnendejuurdejaküsib,
kastemaarvatesonJulietteilusjakastemajuuksedontulepaistelsinawad.Herbertvastab
jahningütleb,ettedahuvitab,kusttasellenäovaremnäinudon.Edasiarutavadparuni-proua
jaHerbertJuliettekäitumistseltskonnasningHerbertkaitsebteda,öeldes,ettateravmõistus
jaavatudsilmadeiolehalvadomadusedlapsehoidjajaoks.Nadjätkavaddiskussiooni,kuni
Herbertlähebmagama.JulietteMarchandonärkvelomatoas,kaunistatudmälestustega
kodumaaltjalapsepõlvest.Taistubtooliljavaatabmõtlikultkärbestaknal.Järskutõusebtaja
kutsubTohwerit,parunitoapoissi,omatuppaSaksakeelträäkima.NadarutavadTohweri
päritolujatemasuhtumistrahvasseninglõpetavadvestluse.
TekstisräägitakseJuliettest,kesmuretsebmõisatalupoegaderasketöökoormaja
elutingimustepärast.TaselgitabtoapoissTohwerile,mikstahuvitubnendestasjadestja
soovibteadasaada,kuirasketöötalupoegadelemõisnikuheakson.Tohwerannabtalle
ülevaatetalupoegadetöödestjamaksudestningselgitab,kuidasnadpeavadtäitmaerinevaid
kohustusimõisasuhtes.Juliettemõistab,ettalupoegadekoormusonsuurjamõjutabnende
elukvaliteeti.
6.Kubja-Pritsuähwardus:TekstisräägitakseHuntauguMihklist,tematütrestMiinastja
nendeperekonnaolukorrast.PärastvaidlustsaunakütmisepärastonMihkelvihaneja
süüdistabniitütartkuikanaist.TaähvardabMiinatjakavandabPritsugaabiellumist.Mihkel
plaanibkorraldadakoosoleku,etsundidaMiinatvastuvõtmaPärtli-Pritsukosjaviina.Wiiuja
Miinaootavadära,midaMihkelselgepeagaräägib.Mihkelteatab,ettaonteinudplaane
MiinajaPritsugaabiellumiseksningetPritsonnõudnudperemeheleparemattöökohta.Ta
mainibkavõimalustsaadaviinaperemeheksparunimõisas.WiiukahtlebPritsusõnadesja
soovitabMihklilkõigepealtasjutäpsustada.Mihkelkavatsebminnaparunijuurdearutelule.
7.Kombelisedarwamised.:TekstiosaskirjeldatakseBaltimaalrüütliteperedestoimuvat
hariduskorraldust.EestimaamõisnikudsaatsidomapojadTallinnaToompearüütlikooli,kust
nooredmehedläksidlühikeseksajakssõjaväeteenistussejanaasidseejärelkodumaale.
Tallinnakoolilõpetasidvähesedõpilased.Tartuülikooliastusvähemõisnikutepoegija
neistkilõpetasvaidväikeosa.ParunHeideggimajasolikakskasvatajat,kooliherraja
koolipreili.ParunHeideggolirahulpojaHerbertisoovigaõppidapõllumajandustning
julgustastedaselles.AdelheidHeideggolisaanudüldharidusepreiliRitterilt,kuidõppisveel
prantsusekeelt,klaverimängujalaulmistpreiliMarchandilt.ParunHeideggimajasolika
teatudpingeidpreiliMarchandijamajaprouavahelningpreiliMarchandijaparunHerberti
suheoliparemkuitemasuhemajaprouajaAdelheidiga.Hiljutisedsündmused,nagukärner
LaurikäituminelastejapreiliMarchandiees,tekitasidmajaprouasärritust.Majaproua
selgitaspreiliMarchandile,ettalupoegpeabseismapaljapeagasakslastejakamajaproua
lasteees.Majaprouasoovis,etpreiliMarchandhoiaksomaõpetustessellistestasjadest
eemalejajätakssellemajaprouajaparunihooleks.
PreiliMarchandkohtublõunasöögilparunHerbertiga,kelleletajätabtõsisejakahvatunäo
mulje.Herbertküsibtaltosavõtlikultpõhjust.Julietteteatab,ettalonjõudnudotsuseleoma
ametimahapanna,kunataeisuudatäitaparunivanematenõudeidegamuutaoma

4. kasvatustõekspidamisi.Herbertüritabtedaveendaotsustmuutma,rääkideserinevatest
kommetestjaoludest,mismõjutavadnendevastastikustsuhtlust.Juliettetoobväljakristliku
kombeõpetusepõhimõtted,kuidHerbertselgitab,etoludjakombedSchweizisonajalooliselt
erinevadningtalupoegadeseisundonmadal.Herbertmainibkarüütlitepingutusi
talupoegadeolukorraparandamiseks,sealhulgaspärisorjuselõpetamist.Tarõhutab,etnad
jätkavadpidevalttöödoludeparandamisenimel.Julietteküsib,miksnadsiisolusidei
paranda,jaHerbertselgitab,etnadonteinudpaljupingutusijakehtestanuduusiseadusi
talupoegadeõigustesuurendamiseks.
8.Miinasaatus.:Kubja-PritsukosjakäikjaHuntauguMiinaäkilinekaduminepõhjustavad
külassuurtelevust.Miinajääbkadunuksningkülastehtuduurimineeiannatulemusi.
SeejärelsaabubnaaberkülastHuntauguperenaisetütarMari,kesteatab,etMiinaonnende
juures.MiinaeisooviabielludaPritsuga,kedataeisalli,ningotsustabpõgeneda.Miina
vanemadüritavadtedaveendakojunaasma,andestalleaegaotsuselejõuda.Miinanaaseb
koju,kuidsuhtedisagajäävadpingeliseks.
9.Odawtööjõud.:PreiliMarchandavastasEestimajandusemadalaseisundijatalupoegade
raskettöötingimust.Talupojadkasutasidvananenudtööriistujategidkäsitsitööd,samaskui
mõisadkasutasidsamuprimitiivseidtööriistu.PreiliMarchandolihämmingustalupoegade
kohtlemisestningküsisendalt,kassiinmaalaustataksekristlikkeväärtusi.Talviselajalnägi
tamõisasvaidmõningaidtöötajaid,kestegelesidloomadeeesthoolitsemisejalinade
puhastamisega.Takülastaskaküla,kuskõikpereliikmed,shlapsed,osalesidrasketestöödes.
Tööolikurnav,kuidtähtississetulekuallikas.Tekstväidab,etkuigitalupoegadeleanti
formaalseltpriiuseõigus,jäidnadendiseltmõisnikesõltuvussejanendeolukordhalvenes.
Talupoegadeleantivõimalussõlmidalepinguid,kuidparemaidtingimusipolnudvõimalik
saavutada.Liikumisvabadusjavaraomamineolidtalupoegadelepiiratud.Mõisnikud
kasutasidosavalttalupoegadeodavattööjõudujasunniviisilistsõjaväkkevärbamistoli
võimalikkasutada.
10.Uusseadustulekul!:Eestimaatalupoegootaskauauusiseadusijareforme,mis
parandaksidtemamajanduslikkuolukorda.Talupojadolidjubaaastaidkuulnudkuulujutte
uutestseadustest,kuidneedolidjäänudvaidtühjakskõminaks.Talupoegeiteadnudkunagi,
millalsakslasedseadusitegid,kunaseehoitisalajas.Talupojadolidrahutudjaootasid
seadustemuudatusi,etparandadaomaolukorda,misolihalvenenudpärastpärisorjuse
kaotamist.Wabameelsedpoliitikudnõudsidtalupoegademajanduslikuolukorrakindlustamist
jamõisnikeõigustepiiramist.Wanameelsedvastasidsellelevastupanuga,kunanadei
soovinudomaomanditohustada.Wabameelsedpüüdsidkehtestadarendilepinguidja
parandadatalupoegaderendikohustustemääratlemist.Lõpuks,pärastpaljuvaidlusija
komisjonidetööd,jõutiuuteseadustevastuvõtmiseni,misparandasidtalupoegadeolukorda.
Uuedseadusedkinnitati1856.aastal.
11.Taimwõerasmullas.:Pärastesimesikokkupõrkamisiwanaparunijaparuni-prouagaelas
koolipreiliMarchandX.mõisasrahulikumatelu.Tahoidisendsuuremateprobleemideeest,
teades,etpahandusedeitookstallekasujataeisuudaksolukordamuuta.Lapsedhakkasid

5. tedaarmastamatemaheasüdame,lahkekäitumisejakannatlikkusetõttuningnadmuutusid
temamõtlemisejatunnetemõjulavatumaksningmõistvamaks.Raimundolieritiauahneja
kaitsestedateistesolvanguteeest.AdelheidvonHeideggoliagapreiliMarchandilevaenulik,
ilmseltkadedusetõttutemailupärast.AdelheidüritasJuliettetomapooletõmmata,kuidsee
eiõnnestunud.JuliettemärkasAdelheidikadedaidpilkejatundis,etAdelheidtedaeisalli.
Adelheidolikadetemailupärastjaeitalunud,etteisedmehedJuliettevastuhuvitundsid.
AdelheidiwihaJuliettevastumuutusavalikukstemasünnipäevapeol,kusJulietteilmumine
tekitasmeisikarjadeseaselevustjaimetlust.Julietteoliteistsugunekuiteised,tema
välimusesjakäitumisesolimidagierilist.Taolitagasihoidlikjatõsineningpüüdismitte
tähelepanuäratada.Juliettekuulaspealtkülalistejuttujajälgisneidmärkamatult.
TekstiskohtubJulietteMarchandkirikuõpetajaBergiganingarutatakseerinevaidteemasid,
sealhulgasihunuhtluseküsimust.ÕpetajaBergtoetabihunuhtluselõpetamistningräägib
uuesttalurahwa-seadusest,misonEestimaarüütelkonnaohwrimeelenäitaja.Noored
kaaslased,krahwjatulipunasepeaganoormees,väljendavadagavastupidistseisukohtaja
toovadväljatalupoegadeharjumusekaristusega.Juliettemõistabihunuhtlusenäotust,kuid
õpetajaBergselgitab,ethingeliseärkamisejaJumalasõnamõjutalupoegadeleonveel
puudulik.SamutimainibõpetajaBergkavandatavatkoolitööd,mispeaksedendamakoolielu
kihelkonnas.
Adelheidolipahane,kuiJuliette'ilaulmisenõudmistelejäreleanti.Takuulasväljastpoolt
saalilaulmisekiitust,samalajalkuitaendaebameeldivatolukordakannatas.Pärasttantsu
naasisAdelheidsaalijamärkas,ettemaemaontedapahuraltmeelestatud.Prouavon
Heideggolimuressellepärast,etJuliettehakkastemamajastähelepanupälvinudiluja
omadustetõttuAdelheidivarjuheitma.ProuavonHeideggeiteadnud,kuidassellelevastu
seista.Adelheidtundisendvihasejaabitunaninghoidisomaraevukaidsilmiringiliikumas.
SamalajalHerberttantsisenamastiteisteseisusekohastenaisteseltsis,samalajalkuiJuliette
istusjalugesüheskõrvalruumis.KümmeminutithiljemleidisHerberttaraamatukogustüles
janadvestlesidJuliette'ivälimusejatuttavusemõistatusest.Herbertütles,ettundisteda
jupphaavalvaremnähtudosadejärgi,kuidJulietteeitasseda.Nadarutasidinimestevälimuse
jaluulevõimeseostningHerberttõivälja,ettemaarvateskogubinimeseluulevõime
nähtavastmaailmastaineidjaloobsellestinimesepaleuse,mismeeldibtallekõigis
aspektides.Herbertväitis,ettaonJuliette'ivaremnäinudjakogunudtükikestekaupa,kuni
temakujutemameeltesvalmissai.Julietteoliüllatunudjasegadusesningküsis,kas
luulevõimevõibluuakaebameeldivainimesekuju.Herbertvastas,ettalleeioleseejuhtunud
ningettemajaoksonimeselles,etloodudpaleuselavalttemavastuastub.Nadjätkasid
vestlust,teadmata,etAdelheidoliuksevaheleilmunudjanendejutulepilkuheitnud,enne
kuikiirestikadus.
12.Wiimaneabinõuu.:ÜhelaprillikuualgusepäevalsaiHuntauguperemeeskäsuminna
mõisahärraopmannijuurde.Mihkelläksrõõmsatelootustegateele,arvates,ettallepakutakse
uutametikohta.Kuidtemanägumuutusühapikemaks,kuiopmannselgitaskutsungipõhjust.
MõisahärraWinterteatas,ettalonvajaMihklinoortjakaunisttütartMiinatmõisasaata,etta
saakstemastteenijatteha.Mihkelolisellestettepanekustehmunudmitmelpõhjusel.Esiteks
tundustalleveiderandaomaainuskodunelapsteiseleteenistusse.Teiseksteadista,et

6. opmannWinterolikarmjajulmmeesningtüdrukudeipüsinudtemajuureskaua,kunata
neidsagelialusetultpeksis.Kolmandaksoliteada,etWinterkasutasomasuurtvõimumõisas
ohtlikulviisilnaistesuhtes.Mihkelüritasvastuvaielda,väites,etMiinaonjubapeagi
abiellumasKubja-Pritsugajaettaeisaatüdrukutmõisasaata.Kuidmõisahärraolijärjekindel
jakäsutasMihklilMiinahommemõisasaata.Mihkelolišokeeritudjakartis,et
mõisavanemadeimäletatedaJüripäeval.TaläksKubja-Pritsujuurde,ettemagaolukorda
arutada.PritsolinõusMiinatopmannilesoovitamajalubashoolitsedatemaeestmõisas.Kui
Mihkelkojutagasiläks,olitalhirm,etMiinavõibvastupannajakeeldudakodustlahkumast.
Kuidüllatuseksolitüdruknõusopmannisoovilejäreleandma.Taolitüdinudisapidevast
torisemisestjasoovisparematelu,isegikuiseetähendasPritsutülitamist.Miinalahkus
järgmiselpäevalisatalustjaasusteenimamõisas.Kuigitemalahkumineoliemaleraske,oli
tanõusisaparemakohanimelohverdama.NiilootsidMihkeljaemaparemateluning
suurematsissetulekut,sestnendepraegunetalueisuutnudneidkorralikultäraelatada.Miinat
võetimõisassoojaltvastu,eritimeeldistalleopmannWinterile.Mihkeljaemajäidkurvaks
jaeirääkinudtervepäevaomavahelsõnagi.
13.Uusseaduswäljas!:1857aastalilmusuus"EestimaaTalurahwaSeadus",misoli
tõlgitudsaksajaeestikeelde.Ametlikkuulutusselleseadusejõustumisestilmus1858.aasta
21.aprillilWenekeeles"EestimaaKubermanguAjalehes".Seadusekuulutaminetalurahvale
tekitassegadustjaumbusaldust,kunateavitamiseviisoliebaühtlane.Oliõpetajaid,kesei
kordanudkuulutustpühapäevitikirikutesnagutavaliselt.Mõnedõpetajadmäärasidkindla
pühapäeva,milnadsoovisidkogudustuueseadusegaametlikulttutvustada.Seaduse
kuulutaminemuutuskaootiliseksjapidulikkusetaningkohalikudkohtunikudeiandnud
talupoegadeleselgitusi,vaidsuunasidneidõpetajapoolepöörduma.Talupojadolidsegaduses
seadusetäpsejõustumisekuupäevajasäteteganingarvasidekslikult,etuusseadushakkab
kohekehtima.Hiljemselgitati,etteatudpunktidseadusesjõustuvadallespärastmaade
mõõtmistjahindamist.Uueseaduselevitajatehulkakuuluskaajaleht"PernoPostimees",
kuidsellelugejaskondolipiiratud.Talitajadhakkasiduutseaduseraamatutuurimajalevitasid
teavetsellesisukohta.Paljudtalupojadolidpõneviluueseaduseüle,kuidlugemineosutus
keeruliseks,eritineile,keseiosanudlugeda.Raamatuvälimusjasisutekitasiduudishimu,
kuidmõnedtalitajadeisuutnudsedaõigestilugeda.Seaduseraamatliikuskäestkättening
tekkisiderinevadtõlgendusedjaarusaamadsellesisust.ÜksküsimusoliKeisriallkiri,mida
mõnedtalupojadotsisid,kuideileidnud.KahtluseallolikakrahwBluudowallkiri.
Talupojadolidsegadusesseadusetõelisesisujamõjuosasningspekuleerisidmõisniku
vastuseisujavõimalikeprivileegidekaotamiseüle.Uusseaduspakkustalupoegadelelootust
jarõõmuningnadolidvalmisselletäitmiseks.
TekstiskirjeldataksetalupoegadekohtumistparunRüdigerHeideggiga,etarutadauue
seadusegaseotudküsimusi.Talupojadsoovivadsõlmidauusilepinguidvastavaltuuele
seadusele,kuidparunkeeldubsedategemast.Parunselgitab,etuusseaduseipaku
talupoegadeletegelikultolulisikergendusijaetnendeorjuskestabendiseltjärgmisedkümme
aastat.Talupojadjäävadehmatusegaparunijutupealevaikseksjalahkuvadlõpukspettunult.
14.SõitMahtrasse.:Ärarääkimatapõnevusegaootaskakspäevahiljemtervevald
peremeestesaatkonnatagasitulekutnooreparunijuurest.Meestetumedadnäodeikuulutanud

7. midagihead.Nadrääkisidomakurvalooära,öeldes,etnoorparunvõttisneidvastulahkesti,
kuidseletasseadustumbkaudseltsamamoodinaguvarem.Taütles,ettalumaamõisamaast
eraldamiseksonmääratudkümmeaastat,kuidtaarvas,etkümneaastagaeisuudetasedatööd
kogukubermanguslõpuleviia.Mõisadvõetaksemõõtmiselejaotuskondadekaupaning
jaotuskondionüheksatervekubermangupeale.Mõisalonõigusvõttatalultäramaad,mis
ületavaduueseaduselubatudpiire,ningasendadaneedliiviku,soodevõiturbamaadega.
Orjus,abi-jakümnusmaksjäävadsamutikehtimaningmõisnikulonõigusvahetada
mõisamaadtalumaagajaümberkorraldadaperesidvastavaltomasoovile.
Kuulatesneiduudiseid,olidmehedärritunudjapahased.Nadsüüdistasidmõlematosapoolt
pettusesjaseaduserikkumisesningolidvalmisloobumaabiteotegemisest.Mõnedolid
mures,etsaksadeiannaneilekeisriseadustkättejaütlesid,etnadtahavadseadustsalataja
moonutada.Mehedväljendasidomapettumustjavihaningkuulutasid,etnadkeelduvad
edaspidiabitegudest.
Talitajaüritasmehirahustada,öeldes,etseeoleksvastuhakkaminejaeitooksmidagihead.
Tasoovitaskuulatateistetublidemeestearvamustjasaadaselgustseaduseganingsiis
otsustada,midateha.
PärastsedakohtumistotsustasidJürijaPäärnminnaJuurustMahtrasse,etkuulda,mida
talitajaSepaAntsseadusekohtaarvab.Nadlootsidleidaselgustjavõimaluseminna
pühapäevalJuuruõpetajajuurde,kespidanuksseadustselgitama.Mahtrasmärkasidnad,et
Sepaperemeeselabjõukamatelukuiteisedtalupidajadjataloliilusastikorraldatudtalu.Nad
liitusidkoosolekuga,kusarutatiseadustningkuulsidsõnunagu"waimupäevad","teise
inimesepäevad","sõnnikuwedu"ja"lõikus".Nadolidüllatunud,etka
15.Juuruõpetajajuures.:NelipühateiselpühalpärastjumalateenistustkohtusidUuetoa
Jüri,MaidlatalitajaAntsPiipjaKokaMadisAtlatalitajaabilisegakirikukõrtsiees,et
vesteldauuestseadusestjakuulda,midaõpetajaBergsellekohtaütleb.Nadläksid
kirikumõisajakohtusidõpetajaBergiga,keslugesseadusepunktijaleidis,etabitegueiole
sellesmainitud.Õpetajasoovitasneiloodata,kunimõisnikiseuutseadustselgitab.Pärast
kohtumistväljusidmehedkirikumõisastjakohtusidrahvaga,kesolikuulnudõpetajaseletust.
Mõnedinimesedolidpettunudõpetajavastustesjaarvasid,ettaeijulgesaksadevastuseista.
Rahvasjätkasarutelujalevitaskuulujutte,samalajalkuiAntsjatemaseltsilisedlahkusid,et
kojuminna.
16.AntsWeltkäibmõisaherragakohut.:JutustusesräägibAntsWeltomakogemusest
kohtuskäimisestseosesomanaisetöötingimustegamõisas.Antssoovibõiglust,kunatema
nainepeabmõisastöötamailmavastavatetingimusteta,nagupõldjasaun.Antsjatemasõber
TõnuJüriotsustavadminnakohtusse,kuidneidsuunataksemitukordaerinevatesse
kohtutesse.Lõpuksjõuavadnadaagrehi-kohtusse,kusnadkohtuvadkohtuherragajapüüavad
selgitadanaisetööolusid.Aagrehtsüüdistabneidlaiskusesjanõuab,etneiloleksidloomad.
Antsjatemanaineagaeisaaendaleloomipidada,kunaneileiolepiisavaltmaadega
ressursse.KohtuhärrareageeribärritunultninglõpukspannakseAntskäeraudadesse.

8. 17.Herbertipaleus.:PärastpreiliAdelheidisünnipäevatekkisparunHeideggimajas
pingelineõhkkond.JulietteMarchandtundisendprouavonHeideggijaAdelheidisilmis
alandatunaningsuhtleminenendegajaHerbertigamuutustallepiinlikuks.Herbertoli
tundnud,ettemasuhekooliõpetajagajatemakülmusprouavonHeideggijaAdelheidisuhtes
olipahameelepõhjus.KuigiJulietteolitagasihoidlikumkuivarem,eimuutunudHerberti
tundedtemavastu.Tatundis,etneiuontemahingesugulane,kuidJulietteeinäidanudvälja,
etnendevaheloleksmidagierilist.Herbertolisattunudsisemissevõitlusseiseendaga,kuna
tateadis,ettemaisaähvardabtedapärandiosastilmajätta,kuidsamaseitahtnudtaoma
perekondajaiseennastreeta.Tematundedjavõitlussellegatekitasidtallepiinu,kuidkuita
Juliette'gakohtus,tundistaendjälletugevanajaolivalmiskõigegavõitlema,etollatemaga
koos.LõpuksotsustasHerbertendaleselgustsaadaningmärkasJuliettetühelõhtulmõisa
aiasistumasraamatugakäes.
18.Kelwägi,selwõimus.:NelipühiteiselpühalkülastasMiinaomawanemaidningkäis
õhtultagasiteelUuetoasaunas.TedavõetisealrõõmugavastuningPäärn,kesolikirikutee
väsimustpuhkamas,hüppasvälja,kuitaMiinaltheadkuulis.Nadistusidsaunaeeskasepaku
pealjahakkasidkülajuttuajama.EsimesenaküsitiMiinakäekäigukohtaningtarääkis,eton
Pritsustlahtisaanud.PritsolitedahirmutanudjaähvardanudningMiinaeitahtnudtemaga
enammidagitegemistteha.Päärnküsis,kuidasseelahkuminejuhtus,jaMiinaselgitas,etta
sulgesPritsuukseninaeesjaütles,etopmannolikeelanudtedasisselaskmast.Miinarääkis
kaopmanniebaviisakastkäitumisestjahirmust,midatatunnebtemavastu.Tamainis,et
kardabopmanniähvardusijatemajoomist,ningolimurestulevasesünnipäevapärast,kuna
sealvõibjuhtudajällesuurjoomine.PäärnsoovitasMiinalollaettevaatlikjavõttameetmeid,
etendkaitsta.Pärastsedavestlustmärkassaunaema,etPäärnonrahutujamõtlikningtanägi
unenägusid,misväljendustemakäitumises.LaupäevaõhtulläksPäärnkõrtsijahiljem
suundusmõisapoole,kandeskaasasporgu.Taronismõisaaiastülejaläksopmannimaja
poole,kuidseallõpebjutustus.
Winteriisandolipärastalkoholitarbimistsegadusesolekus.Pärastpikkatoibumistärkastaja
märkasendaümberMiinajaPäärna.Taolihirmunudningpalusabi,kuidjäisiisuuesti
magama.MiinajaPäärnotsustasidtemajuurestlahkudaningarutasidköögisedasisisamme.
MiinaolimuresjaküsisPäärnilt,midanadpeaksidtegema.Päärnvastas,etMiinalpole
midagikarta,kuidtemavõibsaadakaristada.Miinasoovitas,etWintereijulgekskellelegi
juhtunusträäkida,kuidPäärnoliskeptiline.Nadotsustasidhomsetpäevaoodatajavaadata,
kuidasolukordedasiareneb.Nadspekuleerisid,etWintervõibneidähvardadavõihaiget
teha,kuidMiinalohutasPärna,etWintervõibkaisehäbitundajamidagieitee.Koidikul
lahkusPäärnläbiaia,etmõisajuurdeminna.Miinaolimures,kuidtanägi,etopmannmagab
rahulikult.Tavaatastedaaknastjanägi,ettaolielus.Miinapüüdiskaisemagamajääda,
kuidtemasüdaolimurestrahutu.Winterärkaslõpukskeskpäevaljaolisegaduses.Miina
astustematuppajaseisisvaikselttemaees,oodates,etWintermidagiütleks.Wintervaatas
tedatükkaegailmasõnalausumata,seejärelhüüdistavalusalttemanime.Miinaseisistema
ees,kartestemareaktsiooni.Winterilolirasketedanäha,kuidtaolirahutu.

9. 19.Kelwõimus,selõigus.:Pärastebameeldivatintsidentiomamajasotsustabopmann
Winterkuriteoparunileteatada.Taräägib,kuidastaavastasuueteenijaMiinamagamas
poistejuuresningkuidastüdruktedarünnanudjapeksnudon.ParunotsustabsaataPäärna,
ületoaliseteenija,haagikohtunikujuurdekaristustsaama,samaskuiMiinalemääratakse
mõisapolitseipooltihunuhtlus.Winteriisand,parun,naudibkaristusepealtvaatamistja
tunnebrõõmuselleüle.Järgmiselhommikultoimubtalliskaristus,milleWinteriisandise
järelevalveallläbiviib.Üldiseltpeetaksetalupoegisüüdlasteksjamõisahärradomavadalati
õigust.Lugulõpebsellega,etparunnautiskaristusepealtvaatamistjarahulikkukevadist
hommikutmõisamaal.
20.Uutseadustuuritakseedasi.:UuetoaJürikohtubomasugulaseAntsugaJuurukiriku
juuresMahtratalitajajuures.Nendevestluspöördubuueseaduseteemale,milleülenad
arutavad.Antsulonjuhtunudmitmeidseikuseaduseselgitamisega,mistunduvadmõisnikele
probleemetekitavat.AntskäisMahtraopmannijuuresohrivahetamasjaküsiskaupmehelt
nõuWenekeeleseaduseraamatukohta,kuideisaanudvastuseid.Antskülastaskakohtuherrat
jakriidikassateenrit,kuidtalleeisoovitudseadustegaseotudküsimustelevastata.Jüri
otsustabAntsugaMahtrasseminna,etsaadateada,kuidasmõisnikuueleseaduselereageerib.
MahtraskohtubJürimitmeteperemehedega,kessoovivaduusikontrahteidjamuutusi
sõnnikuweokorralduses.Järgmiselpäevallähevadnadkoostalitajagamõisasse,etoma
nõudmisiesitada.MõisaherravonHelffreichräägibAntsugajaannabmõista,etuusi
kontrahteidsaabnõudaallespärastmaademõõtmistjatakseerimist.Mõisniksüüdistab
Antsutabiteojutlustamisesjamõisateenriteksolemisesningkeeldubmuudatustega
nõustumast.Talubab,etkuniuutekontrahtidenijääbkõikorjusegasamaks.Mõisniklahkub
kiirustades,jättesperemehedootama.
21.Kurbmängalgab.:Mahtratalurahvassaabteada,etKosekihelkonnatalupoegi,kes
keelduvadmõisaabiteenistustosutamast,onHabajamõisaspekstud.TalitajaAntsTertsiusele
antakseteada,etMahtramehedonkutsutudHabajamõisa,kuidtüdrukMiinateatab,etmõisa
ümbruseson600sõduritningkohtuistungidonjubaalanud.Mahtratalupoegadeesindajad
keelduvadvanastseadusestvandumastningnadnäevad,kuidasteisedtalitajadjaPoeJoan,
külaviljaveskiomanik,peksetaksemõisaõuel.PärastpeksmistkeeldubJoanikkagivanast
seadusestvandumast.Talurahvasotsustabseistaomaõigusteeest.
Antsostisteisteleametivendadeletoobiviinajakutsusnadkokku,eträäkidaneile,miksta
nadsinnakutsus.TajagasneileHabajaltsaadudsõnumeid,kusöeldi,etsoldatidon
kihelkonnaspüssidegajaneed,keseinõustuvanaseadusega,saavadkaristatud.Antsküsis,
kaskeegineisttahabvanaseadusejuurdenaastajauutõigustkäestlastavõtta.Kõikvastasid
eitavalt.Tahoiatas,etsee,misjuhtusHabajal,juhtubhommemeiegajaülehommeteiega.Ta
palusneilaidata,etMahtrasseeitulekssoldateid,sestvastaseljuhulsaabalgusesõda.Enne
kirikuhärrajuurdeminekutpalusta,etnadläheksidükshaaval,etmittekirikuhärrat
ehmatada.NeliMahtraperemeestjamitmedtalitajadliitusidAntsugajanadsuundusid
kirikumõisapoole.Kuinadsisenesidkirikumõisaõueväravast,kohtusidnadkogemata
kihelkonna-kohtuherraga.AntstervitastedajarääkisHabajatüdrukusaadetudsõnumitest.
Kohtuherraütles,etnadpeavadtäitmakohtukäske,kuineilsüüdpole.Mahtratalitaja
selgitas,etnadeitahauuestõigusestilmajääda.Kohtuherraküsis,midanadkirikumõisast

10. otsivad.Talitajavastas,etnadtulidpalvele,etkirikuhärrakirjutaksmõisale,etsoldatidei
tuleksMahtrasse.Kohtuherrahirmusasjueiuskunudjaütles,etnadpeaksidtäitmaoma
ülemustekäske.ÕpetajaBergastusnendejuurdejapüüdisneidveenda,etnadpeaksiduut
seadustjärgima.Mehednõustusidsellega.Õpetajaeilugenudetteseaduse-raamatutegalehte
uueseadusekohtaningkeelduskirjutamastmõisale.Paljudemeestepeadolidkoosjanad
sosistasidomavahel.Ükstalupoegpalusõpetajallugedaette"MaawallaKuulutaja"
ametlikkuteadetuueseadusekohta,kuidõpetajakeelduskasellest.Mehednõustusidtäitma
ülemustekäske,jaõpetajaütles,ettaeisaaneidaidata.
22.Wõimsadmõjud.:„Jumalaletänu!“hüüdisprouavonHeideggrõõmsalt,kuikuulis,et
kooliõpetajapoegeivõtnudvastukosimisavaldust.HärravonHeideggütles:„Tüdrukon
targemkuipoiss!“rõõmustades,kuikuulis,etprantsuseparunipreiliolitemapojatagasi
lükanud.Nadolidmõlemadõnnelikud,ettüdrukeivõtnudvastunendepojakosimisavaldust,
kuideimärganud,kuialandavseeolinendepojajaoks.Nadeimõistnud,kuidasseevõis
mõjutadatemauhkustjaeneseväärikust.Tüdruk,kesolisunnitudiseendaeesthoolitsema,
kelleloliainultkolmkleitijasoesüda,kellelpolnudmidagikaotada,kuidkõikevõita-see
tüdrukvastasparunHerbertHeideggile:"Tänanpakkumiseeest,kuidmaeivajateid!"
Tõepoolest,kuiparunipreilivonA.võikrahvipreilivonB.oleksidniimoodivastanud-
kosilasevanemadoleksidsellestsolvangustšokisaanud.KuidpraegutänasüksneistJumalat
jateinekiitis,ettüdrukolitargemkuipoiss,ningmõlemadtundsid,naguoleksidnadsuurest
ohustpääsenud.Seeprantsuseparunipreilioliniimadalalseisnud,ettaeisuutnudkõige
alatumatHeideggisolvata,jataolisellesmadalasseisundisseetõttu,ettateenispalgaeest.
Heideggiderõõmselleootamatusündmuseüleolisuur.Nende"poiss"olihakanudneile
murettekitamaomaarusaamatu"eksitusega".Kuidnadeksisid,kuiarvasid,etpoeglihtsalt
naerabselleolukorraüle,lööbkäegajaunustabkoguloo.Seeeijuhtunud.Vanemadhakkasid
muretsema,sestmärkasid,etHerbertisüdaolirõhutudjatamuutusigapäevagaüha
tõsisemaks,sulgemaksjaümbritsevasuhtesükskõiksemaks.Tarääkisvähe,sõivähejatöötas
vähe.Temasiseminemaailmtundusolevatkatki."Noh,"ütlesisajaema,"näib,etsee
rumalusonsügavam,kuiseaduslubab."Kuidnadlisasidlohutuseks:"Ajajooksulasjad
paranevad;miseilähekiiresti,läheblõpuks.Igahaavparane.
TohwerräägibPäärnarasketestoludestjatemapingutustesttalurentimiseks.PreiliMarchand
lubabminnaparunijuurdejapaluda,ettamõtleksMiinajaPäärnaheaolupeale.Maieja
TohwerontänulikudjalahkuvadpreiliMarchandikabinetistrõõmsasmeeleolus.
Torkiw,piinawwalutundmushinges,suikusJulietteMarchandalleshiliselöötunnilmagama.
Saatustahtis,ettajubajärgmiselpäevalmahtileidis,Herbertigasündsalwiisilkokkusaada
jarääkida.Noorparunisetegitallesedakõigeparemalwiisilvõimalikuks.Nadkohtusid
aiapoolserõdupeal,kusHerberträäkisomamajanduslikestuuendustestjakergendustest
talupoegadele.Julietteleeimeeldinudsee,kuidasHerbertkeskendusainultomatuludeleja
jättistalupojadtähelepanuta.Nadarutasidkakooliküsimust,kuidHerbertpolnudveel
jõudnuduurida,kaswald(vald)olisellesküsimusesjubaotsuseteinud.Juliettemainiska
tüdrukuMiinapeksmistmõisatallisningsüüdistasHerbertisüütuinimeseraskes
nuhtlemises.Herbertselgitas,etMiinaolirikkunudperemehekeeldujaõhutanudmehimõisa
territooriumile,misõigustastemanuhtlemist.

11. 23.Äikese-pilwed.:Mahtramõisastoimussündmus,kusperemehikutsutikohale,kuidkeegi
eiilmunud.Peremehedolidpeidusraba-jametsatukassõjaväeeest.Soldatiteletapetikaks
lehmasöögiksjaneileantimõisaviina.Sealviibisidkakaksohvitserijaasetäitja
haagikohtunik.Kuiasetäitjanägi,ettalupojadkeeldusidülemusekäskutäitmast,saatista
külarahvaleuuekutse:kõikperemehedpididesmaspäeval,2.juunil,kokkutulemaja
valmistumasõnnikuvedamiseks.ÕhtulkülastaskubjasMihkelPärtelit,kesoliainus
peremees,kedataleidis.Kubjasandiskäsujanõudis,etMihkelleiaksülesteisedperemehed
ningteataksneile,etnadpeavadesmaspäevalkindlastikohaletulema,vastaseljuhulsaavad
nadtrahvi.Mihkelläksjaviismõisavõimudejahaagikohtunikuuuekäsumeestelemetsa.
Kuidkeegieijulgenudkojuminna,kunanadkartsid,etsoldatidvõivadküllatullajaneid
karistada.Nadistusidmurelikultjahirmunultpõõsastejasoodevahelningootasidööd.
Järgmiselpäeval,pühapäeval,otsustasidmehedminnakülassejaarutada,kasnadpeaksid
jäämavarjulevõitäitmauutkäskuningminemaesmaspäevalmõisa.Nadolidnördinud,et
neidsunnitaksevõitlema,kuidkeegieisoovinudendpeksalasta.Otsustatiminnajapaluda
teisteltnaaberküladeltabi.JaaguHindrekjaPärtlePriidikläksidJuurukirikujuurdeteisi
mehiappikutsuma.Nadeelistasidtaliteedmöödaminna,etvältidasõjavägemõisajuures.
JuurukirikuskutsutimehiülesaitamaMahtrakülajakeeldumatrahvist.KuiMahtramehi
hakataksekaristama,siispuhkebsõda.SellineolimeestemõtteviisAtla,Maidla,Juuru,Kaiu,
PurilajaKuimetsaküladest.Paljudmehedeiläinudkirikusse,sestnadpidasidnõusõja
kohta.Kirikusolidainultnaisedjatüdrukud.ÕpetajaBergolimuresjasaatisköstrimehi
kutsuma,kuidkeegieitulnud.Õpetajaläksiseväljajarääkismeestega,kuidnadolidkindlalt
otsustanudminnaMahtrakülatoetama.Kirikuümbruses.
SellestekstiskirjeldatakseolukordaMahtrakülas,kusinimesedonmõisastoimunud
kohtuotsusegarahulolematud.Kohalikõpetajapüüabrahvastrahustada,paludesneilmitte
kasutadavägivaldaegaastudasõtta.Tajuhibtähelepanunaistejalastekannatustelening
kutsubülesleidmarahumeelsetlahendust.Algusestundub,etõpetajasõnadmõjutavad
rahvast,kuidühenaisekõnepõhjustabuueraevujaärevuselaine.Rahvahulkähvardab
õpetajatjatekibkaos.Lõpuksotsustabõpetajalahkudaningsuundubmõisa,ethoiatada
võimuesindajaidolukorratõsidusestjapaludaabi.Lugejasaabaimurahvaärevusestja
võimalikustmässustningõpetajajõupingutustestolukordarahustada.
24.„Mahtrasõda.“:Rahvahulkkogunesmõisaõue,kusmajorLaimingjatemakaaslane,
lihtsoldat,saabusidratsutadessõjaväemundrites.Rahvasolimurelikjavõitlushimulinening
neilolitugevtahevastupanuks.Majormärkas,etrahvahulgaseasoliumbes2000talupoega.
Nadolidüllatunudjahirmul,sesttavaliseltkardetisõjaväesaabumist.MajorLaimingjatema
kaaslanepääsesidrahvahulgaläbimõisaväravast,kuidneidümbritsesjätkuvaltrahvamass.
Majorolimures,sestrahvasnäitasselgeltvõitlusvalmidustjavihaningpüssidesthoolimata
eihirmutanudneidsõdurid.Majorjatemakaaslasedkohtusidteisteohvitseridega,etarutada
olukorda.Nadmõistsid,etnadonrahvaülejõuetudjaotsustasidrahulikultjääda,kuniabi
saabub.MajorLaimingsoovistalupoegimeelitadajarahustadaningproovisneilerahaanda.
Samalajalkäiselavvahetustalupoegadejaohvitseridevahel,kustalupojadküsisid,miks
sõjavägineilekallaletuleb.Nadrääkisidsakslasteebaõiglusestjanõudsid,etsõjavägi
lahkub.Ohvitserideimõistnud,midatalupojadütlesid,sestnadeirääkinudeieestiegavene

12. keelt.Lõpuksleidusükstalupoeg,kesoskasvenekeeltjatõlkisohvitserideletalupoegade
sõnumi.
Jüritikkusrahvahulkadestläbijajõudissoldatitejuurde.AntsjaPäärnjärgnesidtalle.Nad
nägid,kuidasJüriühesoldatigarääkisjasiistemapüssihaaras.Soldattõukastatagasija
võttistaltrelvaära.Jüriproovisomaõnneteisesoldatiga,kuideisuutnudtedarelvakätte
saada.Siistoimusmidagi,mispanirahvahulgahingetõmbeunustama.Jüriastuskapten
Bogutskijuurde,võttismõlemakäegatemaohvitserimütsistkinnijakiskussellemaha.
Seejärellõitaomatohuturusikagakapteniträngaltvastupead...Kõikseetoimusväga
kiiresti;ennekuikeegisündmusestõigestiarusai,olikõikmöödas.Kuidootamatultjärgnes
sellelekohutavaleteolehirmutavtagajärg.Mitupüssitõsteti,kuulidlendasidjaJüriTorki
hiiglaslikkehalangesmaapinnale-kakssurmavatkuulirinnus.Sõdaolinõudnudesimese
ohvri.Taolisellealgatanud.Sündmuselejärgneshetkelinevaikus.Inimesedolidehmunudja
südamedjäidseisma.Siisaganaasiselutardunudrahvahulka.Metsikhuilgaminesüütas
võitlushimu.Ülekahetuhandeinimesekõristtõusismürisevhurraa,õhkhõljuspüstitõusnud
mütsidegajamässavadlainetusedolidsoldatiteväikeselerühmalepealetungimas...Ka
väeülemadpüüdsidilmasuuremaverevalamisetahakkamasaada.MajorLaimingandis
soldatitelekäsulasta,kuidmitterahvamassipihta,vaidõhku.Kakskümmendviislaske
kõlasidkorraga.Suitsupilvvarjaslaskjaidjahajusjärk-järgultmässajatehulgasteemale.
Rahvasseisispaigal.Tahetinäha,kuidaslaskminemõjus.Enamikeiteadnud,etsoldatidolid
õhkulasknud.Otsitilangenuid.Kuineideileitud,kõlasiduuedhurraa-hüüded,mütsidtõusid
taasülesjarahvahulkliikusjulgemaltvaenlasepoole...Jubahakkasidmalkahoobidsadama
soldatitele.PeeterOlanderlasiomapüssinendepealelahti,DanielSchmiedebergMahtrast
tormasmajorLaimingikallalejata.
HommikuvarahommikulMahtramõisastoimubrahutuliikumine.Mahtrakülatalupojadja
Atlamõisatalupojadkogunevadmõisaõuele,kusnadonkohtunudsõjaväelasteja
ametnikega.Kuimõisaomanikudsaavadarutalupoegadesõjakastmeeleolustjasuurest
hulgast,otsustavadnadkiirestilahkudajajättamõisamajamõningateinimestegamaha.
OpmannGustawRosenbergjääbkoosomaabikaasa,perenaise,tüdrukujaämmaemandaga
majja.Rahvahulkõuesmuutubüharahutumaksjasõduridhakkavadmurelikumaksmuutuma.
Ämmaemandmärgib,etuksedtulekslukustada,kuidopmannlähebvaatama,kasmõisnikja
kohtunikonnaasnud.Taavastab,etnadonlahkunud.Opmannnaasebtuppajateatab,et
rahvasonõuessõjas,kuidnadpeaksidolemakaitstudsõduritepoolt.Rahvastungib
mõisaõuelejakuulebsõjalisitegevusi.Peretuppanaasteskuulevadnadtulistamistjakaose
helisid.Nadotsustavaduksedlukustada,kuiäkkikuulevadkoputusieeskojauksele.Mahtra
talupojadnõuavadopmannikohtumistjaselgitustuuestseadusest,mispuudutabsõnnikuveo
õigust.Opmannselgitabseadust,kuidtalupojadnõuavadrohkemvastuseidjaootavadotsust
mõisahärrapoolt.
Päärnolipikkaaegatummanaolnud.Miinatulitallesõjaajaljärelejapalustalkojuminna.
Päärnolivastu,öeldes,etsõdapoleveellõppenud.Miinarääkistallesõjaõudustestjapalus
talmõeldatagajärgedeleningkojuminna.LõpuksnõustusPäärnMiinagaminema,kuid
tahtisenneleidaülesJüri,kellelolikaemakodus.Nadpõgenesidmõisamajast,samalajal
kuihävitaminejarüüstaminemõisahoonesjätkus.Opmanpõgenesrahvaraevueest,kuidjäi
aiaslõpukskinni.Tedapekstijapiinati,samalajalkuitapaluselueest.Opmanlubasanda
neilekõike,midanadsoovisid,kuidnadeialistunudtemapalvetele.MihkelOtsajaAadu

13. Andreipiinasidtedaokkalistevitstega,samalajalkuiteisedsedarõõmugajälgisid.Päärnja
MiinaotsisidJüriüles,kuiopmanipiinaminejätkus.
Uuesvalgustusespakutilahingupaigalmõisahooviõueskoledamatvaadetkuivarem,sest
sealolidvereloigud,surnudjahaavatudsõjamehedningmäratsevadsõjamehed.Purjus
meestelolitulestheameeljanadtrallitasidningähvardasid.JaanBaumann,purjusolekus,
üritasrahvapoolekarjuda,etnadläheksidAtlastpõlemapanema,kuidkeegieiläinudjanad
naersidtemaüle.Siisalgaspõgeneminetulehirmus.MiinajaPäärnotsisidUuetoaJüritja
lõpuksleidsidta,kuidtaolijoobnud.Nadkutsusidtedakoju,kuidJürieitahtnudminna
enne,kuiPäärnläheb.Nadleidsidomahobusekinniseotuna,kuidhobuneolihirmustära
jooksnudjakukkunudningolinüüdhädas.PäärnjaJüriaitasidhobuseülestõsta,kuid
Päärnakäedhakkasiduuestiverdjooksma.Miinamärkassedajasoovitastalkäsipesta.Jüri
kallasPäärnakätelepiiritustjaMiinasidustemakäedkinni.Nadistusidvankrissejasõitsid
koju.Teeolitäisrahvast,sõjasaakijahaavatuid.Nadnägidnutvaidnaisijalapsi,kellemehed
jaisadolidvigastatudkojutoodud.Eerukõrtsijuurdeolikakirikuõpetajasõitnud,etseal
olevaidhaavatuidnäha.SealolidkaAntsuperesulaneAntsjaPurilaperemeesKaarel,kes
olidmõlemadhaavatud.Õpetajasüüdistasneidtehtudtegudesjahoiatasneiduueseaduse
tagajärgedeeest.Jüri,PäärnjaMiinamöödusidkõrtsistjanägidõpetajatsinnasisse
minemas.MiinamuretsesPäärnavigastustepärastjaarutles,kuidasneidteisteleseletada.
Päärnalolimärkihul,ettaolisõjasvõidelnud.Miinasoovitastalöelda,ethobuneteda
kriimustasjaraud-oheliktõmbastemakäedläbi.PäärnjaJürikiitsidselleheaksning
otsustasidtänaennastkõigieestvarjata.
25.Kuioriaheladmurrab.:WanemparunHeideggolisõjapäevahommikul,2.juunil,
ärritunudjaraevunud.Tasaiteada,ettalupojadontemakäskueiranudjaMahtrastoimub
midagi,midataeisuudamõista.Paruntahtiskohekülasseminnajakaristadatalupoegi,kuid
avastas,ettemaperemehedonkõikMahtrasõttaläinud.OpmannisõnulonMahtramehi
plaanitudkaristadanendevastuhakutõttu.Parunolihämmeldusesjapahaneselleüle,ettema
peremehedtoetavadteisitalupoegijaeikardaisegisõjaväge.Nadeiosanudaimata,ettoetus
võibulatudaverisekokkupõrkenisõjaväega.Parunidjaopmannarutasidasjamõisaõuel,kui
kubjassaabusnutvanäogauueerutavateatega.Enamiktöölisiolijätnudtöömahajaläinud
Mahtrapoole.Kubjasolipüüdnudneidkeelata,kuidsaiendavastutugevaidlööke.Kateised
töölisedhakkasidsüdameskihamajaotsustasidjättatööjaminnasõdavaatama.Kubjas
väitis,ettöölistesõnaeimaksamidagijaetnadeikuulakedagipealeparunitejaopmanni.
Praeguoliselge,ettalupojadkasutavadvägivaldaMahtras.Talupoegadeloliilmseltjulgust
keelataMahtraperemeestekaristamine,millepealesõjavägikäskusaineidkaristada.Noor
parunRüdigermõtlesendamisi,kuiimelisedjajulgedEestitalupojadon,kedataPrantsuse
koolipreilieisaanudpiisavaltkiitajakaitsta.Talupojadeihäirinudmitteainultmõisatööd,
vaidjulgesidtoetadateisivastuhakkajaidjaeikartnudisegikuninglikkusõjaväge.Muidugiei
osanudparunidselhetkelaimata,ettoetusvõibulatudaverisekonfliktinisõjaväega.Mida
nadtalupoegadekohtauskusid,olisee,etnadpüüavadnuhtlejaidhirmutadasuurearvuja
suuliseprotestiganingsundidaneidpeksmiseplaanikatkestama.Kuisõjavägiähvardavalt
väljaastubjapüssiliigutab,siistalupojadloomulikulthajuvad.Parunidjaopmannarutasid
asjamõisaõuel,kuikubjastulinutvanäogajateatas,etpüssipaukudehelidkostuvadüle
väljade.ParunRüdigerjaopmannWintermõistsid,etpüssipaukudeallikasonMahtras.

14. 26.Pärastsõda.:JubasõjapäevaõhtulärkasidMahtravallainimesedhirmsatesündmuste
järelkainemaks.Nadolidjäänudnuhtlemata,kuidtapmine,riisuminejapõletamineolid
astunudpaljastamiseasemele.Mahtramehedsüüdistasidvõõrastevaldadeinimesi,kedanad
olidappikutsunud,kuidkesolidteinudkuritegusid.Võõradsõjamehedsüüdistasidomakorda
Mahtramehi,etnadkutsusidnadkodustväljajatõukasidnadõnnetusse.Mahtrakülastekkis
suurhirmjapaljudinimesedpõgenesidmetsajasoodessevarjule.Ööselotsisidmõned
mehedkülavalvama,kuidõnnekseitoimunudriisumistegapõletamist.Mahtramehed
kogunesidjaotsisidlohutustuueseaduseseletusest,milleWenepreesterneileoliandnud.
Nadlootsid,etmõisnikelpolnudõigustneidwägiwallagaallasuruda.Kuinadnägid,et
nendekartusedkülapõletamiseosasolidalusetud,naasidnadomavarjupaikadest.Järgmisel
päevalsaabussuurhulksõjavägeMahtramõisajaseejärelkülla,sestmõisnikudolidpalunud
sõjalistkaitset.
SeelühikokkuvõteräägibsündmustestpärastMahtrasõda,mistoimusEestisaastal1858.
PärastsõdavõetipaljutalupoegivanginingnadpandikinniPurilamõisas.Wangid
kannatasidkohutavatestingimustes,kusneidhoitikitsasjapimedasloomalautas,ilmatoidu
javeetaningjäetinälgajajanusse.Lisakspandisinnakahaavatudsõjamehi,kelleleei
osutatudarstiabi.Wangideülekuulamistviidiläbipealiskaudseltningsüüdlaseidotsiti
talupoegadeseast,kasutadeskaheldavaidtunnistajaidjasalgajaid.Kardetavateks
süütunnistajatekssaidkamõnedpõgenenudsoldatid.Pärastülekuulamistsaadetisüüdlased
Tallinnavangikongidesse.Lisakskirjeldatakse,kuidaspärastMahtrasõdapaljudtalupojad
põgenesid,etvältidavõimalikkekaristusijarüüstamist.
27.Juliettewiimanepalwe.:ParunHerbertHeideggonpärinudnõu,eträäkidakoolipreili
JulietteleantudlubadusestjakontrollidavahiülemWinteritegevust.Tapalubomaisaltabi,et
tuuatõdevälja.ParunRüdigerkuulabomapojajutturahulikultjanäitabainultnatuke
imestustpojarahutuseüle.VanemHeideggeinäesellessuurtprobleemi,kuimittekõikei
juhtunudnii,naguvahiülemväitis.Tausub,etteenijadonomakaristusejubasaanud.Herbert
onteistsuguselarvamuseljasoovibõiglusttaastada.LõpuksannabvanemHeideggjäreleja
lubabuurimistöödtulevikusjätkata.HerbertsoovibkaristadavahiülematWinterit,kuidtema
isahoiatabteda,etpraeguselrahutusteajalpoleseesobiv.Tasoovitabtrahvidavahiülematja
andarahatüdrukulekompensatsiooniks.Herbertlubabsedakaaludajalükataülekuulamise
edasi.TamõtlebJuliettepealejaotsustabomatõotusttäita.Pärastvanematepõgenemist
linnatunnebHerbertendesimestkordamõisaomanikuna.Taotsustabtäitaantudlubaduse,et
uuridaWinteritegevustjakaristadateda.Samutisoovibtasuurendadatrahvimaksutüdruku
heaks.Herbertilonvastumeelsustalupoegadevastu,kesmässavadomavalitsejatevastu,kuid
taotsustabtäitaomalubadustJulietteees.HerbertkohtubvahiülemWinterigajapüüabteda
süüdistamiselemeelitada.Tanoomibtedajanõuab,ettamaksakstüdrukulesuuremattrahvi.
Wintermuutubvihaseksjapettunuks,etnoorparuntedanoomib.Herbertonrahul,ettema
soovidtäidetijaetWinterpeabametistlahkuma.
Tekstisräägitaksesündmustest,kusnoorparunHeideggjaJulietteMarchandarutavad
talupoegadesaatustpärastmässu.ParunHeideggkeeldubandmastarmukahelesüüdi
mõistetudtalupojaleningpõhjendabsedaseadusejärgimisega.Juliettepalubparunil
talupoegadelearmuandajatoobesilenendeemaderaskedolud.Parunonalgusesvastu,kuid

15. pärastJulietteemotsionaalsetkõnetjapalvetkaalubtaomaotsustningontundlikJuliette
tundmustesuhtes.Juliettelahkubpeatseltmõisast,kuidpalubparuniltmidagi,mismeenutaks
tedaningteekstaõnnelikuks.
28.Lahkumine.:PärastmitmeidsündmusiotsustabparunHeideggjäädalinnaseni,kuni
temauusmõisahoonevalmissaab.Julietteleantakseteada,ettemalahkumineX.mõisast
poletakistatud.PreiliMarchandipalgaküsimustelahendamineusaldataksenooreleparunile.
Juliettetunnebrõõmuomalahkumiseüle,sesttanaasebkodumaalejaomalähedastejuurde.
SamastekitabHerbertisuhtestehtudotsustüdrukusvalujakahetsust.Tamõistab,etnende
vahelpoletugevaidsidemeidjaettaeisuudaksterveelutemagaühendada.Herberti
käituminejaisekuseimeelditalleningtaavastab,etHerbertiheadkavatsusedeisaasageli
teoks,kunataonmõjutatavteistearvamustestjatraditsioonidest.Julietteeimõista,kuidas
meessaabniikaugeleminnajanaistlüüaningseejuhtummõjutabtemasuhtumistHerberti.
EnnelahkumistsaabJuliettelillekimbu,milleonkooliherraLustigtemajaoksise
valmistanud.Julietteotsustabkutsudakooliherraendajuurdejanäib,ettalontekkinuduus
selgusjaotsusekindlus.
29.Kurbmängulõpp.:MahtrasündmusedoliduurimiskomisjoniTallinnasjuhtida,mille
liikmedolidkõikmõisnikud.Komisjonkuulasülesüüdistatudtalupojadjaesitasoma
protokollidsõjakohtule.SaksadseletasidMahtrasündmusimässunariigivõimuvastu.
Talupojadolidpahaseduuetalurahvaseadusepuudustejakohalikuvalitsusevigadetõttuning
pidasidmässunendevastu,kesseadusttäitnudeitahtnud.Talupoegadearvateseitahtnud
sakslasedneilekõikiseadusegaantudkergendusianda.Uurimiskomisjonsaatisomaotsused
siseasjadeministrileläbivaatamiseksningkeisrikäskkirjaaluselasutatisõjakohus.Sõjakohus
koosnesmõisnikestjamõististalupoegadelekarmidkaristused,sealhulgassurmanuhtluse.
LisaksuurimiskomisjonilejasõjakohussesaadetiMahtrasündmustekohtaaruandmaka
kindralmajorIssakow,kesesitasomaraportikeisrile.Tallinnasvalitsestolajalsuur
meelepahamõisnikevastuningusuti,etrahutusedeisaanudilmasakslastesüütatekkida.
Talupojadmässueestsüüdimõistetijaneidkoheldikuiriigivaenlasi.Sõjakohuskohtus65
talupojagaJuurujaKosekihelkonnastningsüüdistatineidmässusjarüüstamises.Mahtra
mõisastekitatudkahjuulatusumbes8000rublani.Mässuühepeategelase,AntsTertsiuse,
kinnipidamisejaülekuulamiseajaltekkisidhuvitavadolukorrad.
Nuhtlusepaigaümberseisissõjavägi,kesolivalmistunudnuhtlusetäideviimiseks.
Kohtuotsusednuhtlusealusteleloetiette,määratesneileerinevaidkaristusi,sealhulgaskepi-
jawitsahoobid,sunnitöölesaatmineningSiberisseasumine.Kohtuotsustejärgimõisteti
rängaltkaristadaAaduAndreijaPeeterOlander,kelleleoliettenähtudtuhathoopikadalippu,
sunnitööjaSiberisseminek.Teistelemeestelemääratierinevaidhoobidearve,sunnitööja
Siberisseasumisekaristusi.Mõnedsüüdistatavadjäetivanglasse,teisedvabastatisüütust
tõendavateasjaoludealusel.Matuse-teenistuselpidaskirikuõpetajakõne,kustamanitsesja
noomismässajaidningkiitismõisawanemaidnendehoolitsuseeesttalupoegadeeest.Wangid
januhtlusealusedkuulasidkõnetvaikseltjanäitasidemotsioone.Pärastmatuseteenistustsaid
wangidomastegakohtuda,kuidnadeisuutnudmidagikõneleda,vaidvaatasidüksteisele
silmajahoidsidkätestkinni.Seejärelalgasnuhtlemiseverinevaatemäng,kussoldatidtäitsid
karistusikeppide,witsadejakadalippudega.

16. 30.Täiendawadmäärused.:Mahtramäss1858.aastalEestimaaltõstatasküsimuse,kuidas
mattamässushukkunudtalupoegi.KiriklikuvalitsuseesimeesReinküsisametlikukirja
kaudukubernerivonGrünewaldikäest,kassurnuidtuleksmattatavaliselviisilvõinagu
enesetapjaid.Kubernerkäskisneidmattakiriklikekommetejärgi,kuidilmakellade
helistamiseta.Seenäitabkohalikevaimulikejailmalikevõimudekristlikkuseisukohta
talupoegadekohta,kesseaduseeksitustetõttueksitussesattusidjakahetsusttunnevad.Nadei
tahtnudneidlugedaenesetappudehulka,sestnadolidkurjateinud,kuidolidsellejubaoma
elugatasunud.Riigipeavalitsusarvas,etmässudelonloomulikumadpõhjusedkuilihtsalt
talupoegadeüleastumineseadusest.Selgus,etEestimaarüütelkondolisüüdiuue
seaduseraamatupuudustetõttu,midakeiserAleksanderIIkorralduselparandamapidi.
Mahtramässjateisedrahutusedviisiderakorralisemaapäevakokkukutsumiseni,kusuue
talurahvaseadusepuudusiarutatijaparandati.Uutesmäärustesraskendatimõisamaade
vahetamisttalumaadevastuningmääratimaajatalupojatööhindrukkiraskusejärgi.Samuti
seatiuuedalusedrendilepingutesõlmimiseksmõisnikujatalupojavahelningrendikontrahdid
tulikinnitadakihelkonnakohtus.Uuedmäärusedpanidalusetalurahvaõigustejaolukorra
paranemiseleningkehtivadmõningatemuudatustegatänapäevani.
31.Kuuskirja.:
1.Esimenekirjast"Kallis,unustamatasõbranna!"annabülevaateHerbertHeideggi
kaitsealuste,Päärna,Jüri,Maijatemaendaolukorrast.PäärnjaJüriontagasikodus
ningeipeaenamkartma.Mai,kesjäiHeideggiletüdrukuks,onomakohaüles
öelnud,jaJürikavatsebtemagasügiselabielluda.Heideggväljendabomasooviteha
Päärnaeestedaspidikõikvõimalik.Tamainibka,etMiinajaMaitänasidtedatema
isamõisasttagasitoomiseeestningpalusidtedasedasõnumitedasianda.
2.Teiseskirjas,misonkuupäevastatud4.august1858,kirjutabJulietteMarchand
Heideggile.TaväljendabomakaastunnetHeideggikurbuseüle,kuidannabtallenõu
tehapaljutöödjahead,etleidatröösti.MarchandtänabHeideggisõnumiteeesttema
kaitsealustekohtaningavaldabhuviPäärnajaMiinasaavutustevastu.Tamainibka
kohtumistGottliebLustigiga,kellestonsaanudtemaigapäevanekülaline,ningtema
sooviaidataLustigilkirjanikukshakata.
3.Kolmandaskirjas,misonkuupäevastatud17.detsember1858,vastabHeidegg
Marchandieelmiselekirjale.Tavabandabhilinenudvastusepärastjateatab,eton
alustanudpaljutöödningonuhkeomasenisesaavutusteülemajapidamise
muutmisel.Heideggannabteada,etonaidanudPäärnaljaMiinalabielludaning
kindlaelualustada.TamainibkateistetegelastepulmijasaadabMarchandile
tervitused.
4.Neljandaskirjas,misonkuupäevastatud3.jaanuar1859,kirjutabMarchand
Heideggile,ettemaviimasedsõnumidrõõmustasidteda.TapalubHeideggilsaata
tervitusednoorpaarileningteadaandaMahtramässustosavõtnudtalupoegade
saatusest.MarchandväljendabhuvikamuudeuudistevastuHeideggiümbrusest.
5.Viieskiri,misonkuupäevastatud20.veebruar1859,onHeideggivastusMarchandi
eelmiselekirjale.Tateatab,etMahtramässajadonteenitudkaristusekättesaanud

17. ningannabuudise,etopmannWinterjääbtemajuurde.Heideggteatabka,ettaon
kihlatudkrahwi-preiliGertrudvonM.-ga.
6.Viimaseskirjas,misonkuupäevastatud2.märts1859,teatabMarchandHeideggile,et
taonsaanudettepanekuabielludaGottliebLustigiga.Tavastab,ettalpolemidagi
sellevastuningplaanibnaastaBaltimaale.Taväljendabkurbustselleüle,etpeab
Heideggimaaltlahkuma.