Kust sa selle võtsid? Õppetöö ja autoriõigus

Ettekanne HARNO digiturvalisuse seminaridel Tallinnas ja Tartus 2025.

1. "Kust sa selle võtsid?": õppetöö ja autoriõigus
Kaido Kikkas
IT kolledž
Tallinna Tehnikaülikool

2. Millest täna räägime
●Alguseks veidi juurajuttu mõnedest mõistetest
●Siis natuke tarkvarast ja litsentsidest...
●...ning võrgusisust ja selle litsentsidest
●Lõpuks lühidalt allikatele viitamisest ka

3. Alguseks paar küsimust/väidet suurele ringile
(iseendale vastamiseks)
●Autoriõigus tuleb endal vastavast ametist taotleda
●Kui netis pole mingi veebilehe vmm materjali kohta mingit juriidilist
märget, siis seda võib vabalt kopeerida
●Autoriõiguste süsteem kehtib ühtmoodi kogu maailmas
●Kui praegune autorikaitsesüsteem ära muuta, siis jäävad autorid
nälga ja keegi enam midagi ei loo
●Ubuntu Linux, Firefox ja LibreOffice võivad vabalt homme
tasuliseks minna

4. Lahtiütlus e. diskleimer
●Selle jutu rääkija on senise valdava WIPO süsteemi suhtes päris kriitiline (ja elab
viimased 25+ aastat “pingviini seljas” ehk Linuxis)
●Selle jutu rääkija on päris kriitiline ka marksismi, kommunismi ja kogu muu
vasakpoolsuse suhtes (ehk “muudame ära” ei tähenda “kõigile tasuta õlut, tosse ja
Windowsi”)
●Tänases ettekandes on püütud (väga lühidalt) ära katta nii praegune WIPO
intellektuaalomandi süsteem kui ka mõningad alternatiivid
●Aga selle jutu rääkija on tausta poolest tegelikult IT-inimene, mitte jurist
●Mida see meile tähendab: tegemist on ühe võimaliku vaatega sellele teemale, mitte
absoluutse tõega

5. Alguseks kaks printsiipi
●(et tähtsam näida, ütleme need Tarkade Inimeste Keeles…)
–Pacta sunt servanda – leppeid tuleb täita, vastasel juhul kogu õigussüsteem lihtsalt ei
tööta
–Ignorantia iuris non excusat – seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest (kes on
enda Windowsi litsentsi läbi lugenud…?)
●Mida see meile tähendab: kes endale asju selgeks ei tee, riskib vastu pükse
saamisega
●Järeldus: investeerida tuleb igal juhul - aga saab valida, mida:
–Aega: teen endale asjad selgeks
–Raha 1: maksan kellelegi (kuidas ja milles, sõltub oludest), kes seda minu eest haldaks
–Raha 2: maksan Suurtele Haidele – kas siis trahvidena või arutult kõrgete hindadena

6. Kaks õigussüsteemi
●
Tsiviilõigus (civil law) – rooma õigusest arenenud, kasutusel Mandri-
Euroopas (sh EL õigus); lähtub kirjapandud seadustest (koodeksitest), arvestab
rohkem üldiste põhimõtetega
●
Tavaõigus (common law) ehk kaasuseõigus (case law) – angloameerika
õigusruum (kunagine Briti impeerium); juhtumipõhisem, arvestab
samalaadsete varasemate juhtumite (pretsedentide) kogemust, kohtuniku ja
kohtu roll otsustamises on märksa suurem
●
On ka hübriidseid süsteeme (Filipiinid, Quebec Kanadas ja Louisiana USA-s)
●
Mida see meile tähendab: „Ameerika värk” võib Euroopas olla teisiti
reguleeritud kui selle kodumaal – seega kogu maailmas EI KEHTI üks ja sama
süsteem

7. Senikehtiv süsteem: WIPO ja
intellektuaalomand
●World Intellectual Property Organization (WIPO; ÜRO taseme
organisatsioon) defineerib „intellektuaalomandit” kui õigust, mis puudutab
inimese vaimse tegevuse resultaati (leiutised, maalid, raamatud jpm)
●On defineeritud suurel määral sarnasena füüsilise omandiga (saab müüa,
rentida, kinkida jne), samas a) ei ole määratletav füüsikaliste parameetritega
(3 meetrit luuletust?) ning on b) territoriaalse ja c) tähtajalise iseloomuga
●Põhiprobleem on subjektiivsus: palju rohkem loevad välised tegurid
●Mida see meile tähendab: konflikti korral võidab see, kellel on rohkem raha
ja paremad advokaadid (ning see reeglina ei ole haridussfäär)

8. WIPO IO mudeli õhikomponendid ja nende
mõju hariduses
●
Tööstusomand: puudutab haridussüsteemi vähem, kuid teatud juhtudel on see
võimalik)
–
Patent
–
Kasulik mudel
–
Tööstusdisain
–
Kaubamärk
–
Ärisaladus
●
Litsents: peamiselt tarkvara- ja võrgusisulitsentsid; eeskätt „väljast sisse”, aga vahel ka
vastassuunas)
●
Autoriõigus: ilmselt kõige olulisem komponent haridusvaldkonna jaoks; mõlemas
suunas!

9. Autoriõigus
●
Algselt (alates ca 1710) õigus trükkida/paljundada (=> copyright)
●
Teos peab olema originaalne, mingis objektiivses vormis ning kuuluma
kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonda
●
Erinevused tööstusomandist: tekib loomise hetkel automaatselt, palju pikem
tähtaeg (tänapäeval kuni 100 aastat peale autori surma, Eestis 70 aastat),
–
mandri-Euroopa õiguses: lisaks pika tähtajaga varalistele ka tähtajatud moraalsed
õigused
–
angloameerika õiguses: on täiel määral võõrandatav, fair use ehk väikeses ulatuses
vabakasutus, public domain ehk avalik omand
●
Põhiidee on küllaltki mõistlik, probleeme tekib peamiselt tähtaja jm
rakendussätete osas

10. Litsents
●
Litsents laiemas mõistes on sisuliselt toote või lahenduse kasutus-
ja/või tootmisluba, mille väljastab toote looja/omanik
●
Mitmeid eri liike, haridusvaldkonna litsentsid on enamasti lihtlitsentsid
– litsentsi objekt on omaniku kontrolli all ja tema ütleb, mida teised
tema omandiga teha võivad (tihti on edasilitsentsimine keelatud, aga
mitte alati)
●
Tarkvara- ja võrgusisulitsentsid võivad olla üsna erinevad (nendest
tuleb allpool juttu)
●
Põhiprobleemid: õiguste kunstlik kitsendamine ja “advokaadikeelsus”
(loe: tavainimene ei saa mitte muhvigi aru)

11. Tarkvara
●WIPO mudeli järgi loetakse samaväärseks kirjandusteostega ja seega
autoriõiguse objektiks
●Selle sajandi jooksul on püütud rakendada ka patente (mitte väga
edukalt – Euroopas tarkvara siduvalt patentida seni ei saa)
●Igal juhul aga on litsentside ehk kasutusõiguste mängumaa
●Tarkvaralitsentside spekter on päris lai ning seda on kasulik tunda

12. Märkus: tasuta või tasuline?
●Enamik tavakasutajaid lähtub sellest valikust
●Tegelikult on vähemalt sama olulised autori poolt kasutajale antavad õigused
●Õigem liigitus oleks
–Omandvara (proprietary software) – levitatakse kui toodet rangete ja detailsete litsentside
alusel (aga mitte tingimata raha eest). Reeglina on tarkvara lähtekood suletud, tarkvara
muutmine ja edasiandmine keelatud või piiratud. Näited: Windowsi ja MacOSi
operatsioonisüsteemide põhiosa, MS Office, Adobe’i jpt suurfirmade tooted
–Vaba ja/või avatud lähtekoodiga tarkvara (free software, open-source software) –
levitatakse kui teenust samuti detailsete, ent rohkem lubavate litsentside alusel (aga mitte
tingimata tasuta). Reeglina on lubatud tarkvara kasutus mistahes otstarbel, selle muutmine
ning edasiandmine nii algsel kui muudetud kujul (litsentsi edasikandumisnõue varieerub!).
Näited: paljud Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid (sh Ubuntu Linux, Linux Mint, FreeBSD
jpt), LibreOffice, GNU utiliidid, paljude programmeerimiskeelte töövahendid, suurem osa
Linuxi distributsioonides kasutatavast rakendustarkvarast

13. Tarkvaralitsentside spekter
●Omanduslik tarkvara (proprietary software)
–Ärivara
–Jaosvara jm piirangutega vabakasutuse litsentsid (N: ärivara prooviversioonid)
–Priivara (omand-vabavara)
●Vaba tarkvara (Free, Libre and Open-Source Software; FLOSS)
–Eri rõhuasetused:
●Free Software Foundation: eetilis-sotsiaalne lähenemine (Free Software)
●Open Source Initiative: tehno-pragmaatiline lähenemine (Open Source)
–Õiguste edasikandumisklausli (copyleft) eri astmed

14. Õiguste edasikandumisklausel (copyleft)
vaba tarkvara litsentsides
●
Oluline põhjus, miks „üks vabavara kõik!” on ekslik arusaam
●
Vabad litsentsid võivad olla päris erinevad. Copyleft on 4 astmega:
–
Puuduv (N: MIT, Apache, X11, levinuim variant BSD litsentsist): algne tarkvara on vaba,
tuletistega võib teha vaat et kõike
–
Nõrk (N: GNU LGPL): vaba litsents kandub üldjuhul edasi, aga võib olla kitsendusi
–
Tugev (N: GNU GPL): vaba litsents kandub edasi (aga on paar erisust)
–
Ülitugev (N: GNU AGPL): vaba litsents kandub edasi, sh üle võrgu kasutades
●
Tugev copyleft soosib lõppkasutajat (kindlam, et tarkvara jääb vabaks ka tulevikus), nõrk
soosib arendajat (avaram mänguruum)
●
Üks idee: haridussüsteem peaks tuumiklahenduste (näiteks õpikeskkond või
õppeinfosüsteem) puhul eelistama tugevat klauslit, arendusprojektide juures võib eelistada
pigem puuduvat

15. Mõned mõtted
●
Haridussfääris võiks ärivara osas kehtida põhimõte „nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik”
(NB! Olukord võib muutuda päris kiiresti):
–
Tuleks tagada enamlevinud lahenduste tutvustamine
–
Mittespetsiifilised ülesanded tuleks lahendada pigem vaba tarkvara abil
●
Näiteks:
–
„paigalda Windowsile Avasti antiviirus” – spetsiifiline Windowsi keskkonna ülesanne
–
„loo isiklik eelarve” või „töötle fotot” – ei nõua konkreetset vahendit
●
Failivormingute osas tuleks eelistada vabu standardeid (isegi MS Office suudab tänapäeval
OpenDocumenti salvestada, PDFist rääkimata)
●
Arendusvahendite osas tuleks selgelt eelistada vabu vahendeid
●
OLULINE ON ANDA BAASTEADMISED SÕLTUMATA PLATVORMIST NING
TUTVUSTADA KÕIKI LEVINUMAID PLATVORME

16. Mõned näited edasiuurimiseks
●Vaba tarkvara, millega annab teha palju ilma ärivarasse investeerimata:
–LibreOffice https://www.libreoffice.org
–GIMP https://www.gimp.org
–Audacity https://www.audacityteam.org
–Jitsi Meet https://jitsi.org
–WordPress https://wordpress.org
–MediaWiki https://www.mediawiki.org
–Linux Mint https://linuxmint.com
–LineageOS https://lineageos.org
● Märkusena: huvi korral võib vaadata ka aadressile https://www.top500.org (ehk millisel
süsteemil töötavad igas kvartalis rittaseatud maailma 500 võimsaimat superarvutit)

17. Võrgusisu ja õppematerjalid
●
Meenutuseks: autoriõigus tekib dokumendi loomisel – seega peaaegu kogu veebis
olev materjal on autoriõiguse objekt!
●
Mida see meile tähendab: Peaaegu kogu veebis olev materjal (väheste eranditega –
peamiselt angloameerika riikide avalik omand) kuulub kellelegi ja peab vaatama,
mida too sellega teha lubab
●
Vaikimisi tuleks suhtuda nagu paberraamatusse või -ajakirja
●
Eesti Autoriõigusseaduse §19 lubab motiveeritud mahus vabakasutust teaduslikel,
hariduslikel jmm eesmärkidel – ent motiveeritud maht on defineerimata! USA-s
on fair use reeglina kuni 10% (lisaklauslitega)
●
Õnneks aga on olemas suur hulk materjale, mida levitatakse vabade sisulitsentside
all

18. Vaba võrgusisu
●Richard Stallman pakkus GNU GPLi tarkvaralitsentsi eeskujul välja Vaba
Dokumentatsiooni Litsentsi (FDL):
–Palju pooldajaid (sh algaastate Wikipedia)
–Mitmed kriitikud (raskesti mõistetav, juriidilised küsitavused)
●2002 lõi USA juuraprofessor Lawrence Lessig uue initsiatiivi – Creative
Commonsi. Põhiideeks oli vabade lähenemiste kasutuselevõtt
olemasolevas seadusandlikus raamistikus (some rights reserved)
●Suure tõuke andis Wikipedia (ja kogu Wikimedia Commons) – algselt
FDLi kasutanud projekt läks 2009. aastal üle CC BY-SA litsentsile

19. Creative Commonsi litsentsid
●CC ei ole üks litsents, vaid litsentside pere, mille üksiklitsentsid võivad üksteisest
kõvasti erineda (sarnaselt vaba tarkvara litsentsidega)!
●Lihtsaim viis on minna https://www.creativecommons.org -lehele ja läbida paar valikut:
–Kas lubate ärilist kasutust?
–Kas lubate tuletatud teoseid? Siin on 3 varianti
●Jah
●Jah, kui tuletised kannavad sama litsentsi
●Ei
●Vali jurisdiktsioon ning toote vorm (tekst, pilt vm)
●Tulemusena luuakse a) litsentsi lühivorm (Commons Deed), b) litsentsi täistekst (kohtus
vmms kohas kasutamiseks) ja c) RDF/XML metaandmed internetiotsingute jaoks

20. Põhilitsentsid
●CC Zero (0)
●CC Attribution (BY)
●CC Attribution-ShareAlike (BY-SA)
●CC Attribution-NoDerivs (BY-ND)
●CC Attribution-NonCommercial (BY-NC)
●CC Attribution-NonCommercial-ShareAlike
(BY-NC-SA)
●CC Attribution-NonCommercial-NoDerivs
(BY-NC-ND)

21. Mõned enda soovitused
●Nagu vaba tarkvara juures, tuleks uurida litsentsi täpsemaid tingimusi –
eriti siis, kui vastavat materjali on kavas kasutada teiste materjalidega
koos (kasvõi enda tunnikonspektis)
●Mida ehk vältida:
–CC Zero on angloameerika avaliku omandi litsents – Euroopas oleks soovitav
pigem CC BY
–Ärikeeluklausel NC on väga sageli vaieldav – ja hariduses ei ole reeglina raha
kallite advokaatide jaoks
–Tuletiste keelu klausel ND ei ole hariduses samuti mõistlik – „õhukindla
konservi” kasutusjuhte on siin minimaalselt
●

22. ...
●Üldsoovitus:
–Vähest pingutust nõudev looming (fotod, skriptid): BY
–Tõsisemad tulemused: BY-SA (ShareAlike aitab „teiste seljas elamist”
vältida)
●Tähelepanuks: vahel võib litsentsi ette kirjutada ka sisu säilitamise ja
esitamise keskkond (näiteks eKoolikott)
●Üks väike „aga”: CC on angloameerika päritolu ning Eesti AutÕS säte
vabakasutusest teaduslikel jt eesmärkidel ei pruugi tõsisema vaidluse
korral pidada!

23. CC litsentside ühilduvustabel (H. Põldoja)
Põldoja, Hans (2023). Digitaalsed õppematerjalid ja autoriõigus. Ettekanne projekti
veebiseminaril, 12. jaanuar 2023. SlideShare.
https://www.slideshare.net/slideshow/digitaalsed-ppematerjalid-ja-autoriigus-255297060/
255297060

24. „Aga kust ma seda kõike leian?”
●Kõige lihtsam on (nagu sageli) guugeldada... Aga tasub võtta sealt
„Täpsem otsing” ning otsinguvormi allosast kasutajaõiguste rubriik:
–Piiranguteta kasutatav või jagatav => CC BY-NC-ND
–..., ka ärilisel eesmärgil => CC BY-ND
–Piiranguteta kasutatav, jagatav või muudetav => CC BY-NC või BY-NC-SA
–..., ka ärilisel eesmärgil => CC BY või BY-SA
●Põhjalikumaks tutvumiseks soovitaks enda kauaaegse kolleegi Hans
Põldoja materjale aadressil https://www.slideshare.net/hanspoldoja

25. Kuhu veel vaadata
●
Wikipedia https://www.wikipedia.org (aga sellest veel räägime)
●
Wikimedia Commons https://commons.wikimedia.org
●
Openverse https://openverse.org/
●
Pixabay https://pixabay.com ja Unsplash https://unsplash.com
●
FreeSound https://freesound.org
●
UNESCO OER:
https://www.unesco.org/en/open-educational-resources
●
....

26. Allikatele viitamine
●
... on alati viisakas, enamasti aga ka litsentsi poolt nõutav (ja mõned
litsentsid võivad ka konkreetse viitamisviisi ette kirjutada)
●
Muuhulgas on nõutav ka AutÕS §19 motiveeritud mahus
vabakasutuse ja §22 õppeotstarbelise, piiratud auditooriumile
avaliku esitamise juures
●
Kirjalikes töödes on üldine rusikareegel „Kui viidet pole, loetakse
see autori tekstiks – ja häda talle, kui see seda ei ole!”
●
Viitamissüsteeme on väga palju – tasub tutvuda konkreetse süsteemi
alusdokumentidega (style guide)

27. Kaks peamist viisi: esimene...
●Nummerdatud viidetega ehk nn autor-number või Vancouveri tüüpi süsteemid
–kasutatud allikad on nummerdatud ja järjestatud nende kasutuse järjekorras
(enamasti töö lõpus asuvas loetelus, aga vahel ka joonealustena lehekülje lõpus)
ning teksti sees viidatakse allika numbrile
–Number paigutatakse vastava tekstilõigu järele kas sulgudesse või ülaindeksina
(viimase variandi üheks tuntumaks näiteks on Wikipedia).
–Viitenäide: "Galileo väitis, et Maa on kerakujuline (9)."
–Allikanäide: Kikkas, K. Pingviiniaabits: Linux töölauaarvutis (Fedora Core 2
näitel). TPÜ kirjastus, Tallinn 2005
–Seda tüüpi viitamissüsteeme: Chicago, IEEE

28. ... ja teine
●
Sulgudes asuvate viidetega ehk nn autor-aasta või Harvardi tüüpi
süsteemid:
–
kasutatud allikad on nummerdamata ning järjestatud (esimese) autori
perekonnanime järgi, teksti sees viidatakse autori nimele ja allika
ilmumisaastale
–
Viide paigutatakse sulgudesse viidatava lause lõppu
–
Viitenäide: "Galileo väitis, et Maa on kerakujuline (Hawking, 2011).”
–
Allikanäide: Kikkas, K. (2005). Pingviiniaabits: Linux töölauaarvutis (Fedora
Core 2 näitel). Tallinn: TPÜ kirjastus
–
Seda tüüpi viitamissüsteeme: APA, Harvard, MLA

29. Paar märkust
●Klassikalise Vancouveri süsteemi korral jooksevad allikaviited teksti sees
loomulikus järjekorras: 1,2,3,4... Erandiks on korduvad viited, mis võivad
esineda vabalt valitud kohtades
●On aga nähtud ka mõnevõrra hübriidseid süsteeme – näiteks mõnedes
Springeri kirjanduse väljaannetes on kasutusel Vancouveri süsteem, kuid
allikad on lõpus järjestatud autori nime järgi
●Viite skoop ehk mõjupiirkond võib sõltuda selle asetusest. Näiteks:
–„Johnsoni väitel on Maa tegelikult lapik [4].” – lause sees; kehtib lausele
–„Johnsoni väitel on Maa tegelikult lapik. [4]” – kehtib kogu eelnevale lõigule!

30. ...
●Vahel võib olla keeruline mõnd viite komponenti teada saada
(näiteks pole autorit ära toodud). Mittetäielik viide on parem kui
puuduv!
●Veebiallikate puhul on sageli kiusatus visata teksti vaid URL ehk
veebiviide – tegelikult tuleks lisada korralik kirje
●Tegelikult tuleks viidata ka kirjavahetusele, reaalajavestlustele jms
allikatele, kui neid on töös kasutatud (vastavad rubriigid on enamasti
stiilijuhistes kirjas)

31. Esmane ja teisene viitamine
●Allikatele tasub viidata otse – kui artiklis A on kasutatud allikat B, siis
ei tasu viidata A-le, vaid otse B-le
●See on ka peamine põhjus, miks Wikipediat akadeemilistes töödes ei
viidata – seal on üks põhiprintsiipe No Original Research!
●Wikipedia korrektne kasutamine:
–Üldise ülevaate saamine teemast (NB! Kriitiline mõtlemine sisse lülitada)
–Originaalallikate otsimine artikli lõpust ning sobivusel neile otse viitamine

32. Miks tasub haridussfääris seda valdkonda
teadvustada
●Nagu alguses öeldud: et mitte vastu pükse saada (kas karistustega või hoopis liigse
rahakulutamisega). Ignorantia iuris non excusat...
●Aga tegelikult õpetab see ka
–ühiskonna toimimist (ühiskond põhineb seadustel)
–õiguse üldpõhimõtteid
–mõnevõrra ka majandust ja poliitikat, samuti tehnoloogiat (tarkvaralitsentsid)
●Vahel paneb piirangute arvestamine aluse hoopis innovatsioonile („pihtapanemise”
asemel luuakse midagi uut)
●Haridussfääris oleks mõistlik sätestada need reeglid pigem heade tavadena („meil
tehakse nii”), mitte „paragrahviga lagipähe” -stiilis (kunagine BSA oli musternäidis
sellest, kuidas selles vallas MITTE käituda)

33. Kokkuvõtteks
●Aeg on edasi läinud – kui 1990. aastatel oli autoriõigustele
vilistamine vaat et paratamatus, siis täna on olukord teine
●Teisalt on ka suurfirmade „nisa otsas” istumine ebamõistlik
●Sellealane õigussüsteem vajab lappimist (kasvõi motiveeritud mahu
näide eespool!), kuid seda oleks mõistlik teha seaduste
ringitegemise, mitte rootsi piraatide moodi
●Haridussüsteem peaks palju enam avastama seaduslikult vabasid
ressursse, kasutama neid ise ja õpetama ka teistele

34. Need slaidid on saadaval aadressil https://www.slideshare.net/UncleOwl Creative
Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel (BY-SA) 3.0 Eesti litsentsi
alusel. Kasutatud on Hans Põldoja samateemalisi esitlusi aadressil
https://www.slideshare.net/hanspoldoja. Slaidipõhjade autorid on Kelly Loves Whales ja
Nick Merritt.
Aitäh kuulamast!